Žürii valis aasta parimad lood

Uudise kategooria nominendid on Nils Niitra Postimehes 24. aprillil ja 8. mail ilmunud lugudega „Riik kirjutab korstnasse vähemalt 700 000 eurot“, mis räägivad jäälõhkujate ostmise kavast; Holger Roonemaa Eesti Päevalehes 15. ja 16. oktoobril ilmunud lugudega „Tallinn aitab: linna palgale jõudsid maadevahetuse peategelased“ ning Kirsti Vainküla Eesti Ekspressis 23. jaanuaril 2014 ilmunud looga „Ametnikud ei halasta: lapselt võetakse kodakondsus“. Uudise kategoorias laekus tänavu 36 tööd.

Arvamuse kategooria nominendid on Mariel Gregor 8. oktoobril Postimehes ilmunud arvamusega „Kooseluseadust on vaja“, Vilja Kiisler Äripäevas 19. augustil ilmunud arvamusega „Ma armastasin ehitajat“ ja Krister Paris Eesti Päevalehes 3. märtsil ilmunud arvamusega „Ise me venelased Krimmi kutsusime“. Arvamuse kategoorias esitati 40 tööd.

Olemuse kategooria nominendid on Nils Niitra Postimehes 31. mail ilmunud looga „Eesti mehe viimane kiri: „Anna sigadele süüa““, Sander Silm Õhtulehes 13. septembril ilmunud looga „hauad, millest kirjutamine toob kaasa pahandusi“ ja Tarmo Vahter Eesti Ekspressis 29. oktoobril ilmunud looga „Jevgeni Ossinovski põliseesti juured“. Olemuses esitati 58 tööd.  

Sel aastal oli ka kaks uut võistluskategooriat: parim venekeelne lugu ja multimeedia. Parimale venekeelsele loole kandideeris 21 ja multimeedias 24 tööd.

Parima venekeelse loo nominendid on Oksana Avdejeva MK-Estonias 17. septembril ja 17. detsembril ilmunud lugudega paljulapselistest peredest (11 detei brosheny, Semero po lavkam, Moja semja - moe bogatstvo), Irina Kablukova Den za Dnjomis 21. juunil ilmunud looga ootamatult haigestunud lapsest ning Nikolai Karajev Den za Dnjomis 28. juunil ilmunud looga ulmekirjanike sõjast.

Multimeedia nominendid on Tiit Blaat, Kirsti Vainküla, Mart Nigola ja Rain Pruul Eesti Ekspressi veebis ilmunud looga „Pinnalpüsimine: Kaks ja pool kuud Arne Loki ja tema pere elust“; Aime Jõgi Tartu Postimehe veebis ja paberlehes 27. augustil ilmunud looga „Kuidas ma käisin Peipsi taga omasid vaatamas“ ning Delfi toimetus eelmise aasta juulis ilmunud laulu- ja tantsupeo kajastusega. 

Iga pressipreemia auhinna võitja saab diplomi ja 640 euro suuruse preemia.

EALLi žürii valis täna ka noore ajakirjaniku nominendid, kelleks on Madis Järvekülg Postimehes ja Sirbis kirjutatud lugudega, Juhan Lang Äripäevas kirjutatud lugudega ning Ann-Marii Nergi Eesti Päevalehes ilmunud lugudega.

Noore ajakirjaniku kategoorias esitati 30 tööd. Preemiat annavad välja Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 1984. aasta vilistlased ajakirjanikule tema viimase aasta väljapaistva töö eest. Preemia suurus on 1000 eurot ja sellele võis kandideerida kuni 25aastane kirjutav ajakirjanik.

Võitjad tehakse teatavaks 6. märtsil Tallinnas Õpetajate majas toimuval pressipeol.